esmaspäev, 31. märts 2008

Plonk. Carrefour. Almeria. 31.03.08 (òiget kellaaega ei tea ikka veel - ei huvita kah...)


Tänase postituse toob teieni EMT koostöös SonyEricssoniga...
Hommik algas meil 9-pallise tormituulega, mis sadamas meid ei loksutanud. Tegelikult loksutas küll, aga ei miskit hullu - kolakaga vastu kaid just ei pòrutanud...
òlleraha on meil otsakorral, seega otsustasime kulude kokkuhoiu mòttes kodukeemiat nuusutades kaifi kätte saada. Teisis6nu puhastasime jahi sisemuse üsna pòhjalikult ära. Seejärel kihutasime üüriautoga Almeriasse provianti varuma. Jeebus, kohalikud marketid on üüratud - nüüd tean, kust The Clash ammutas inspiratsiooni oma loo 'Lost in the supermarket' jaoks... Peamiselt varusime pildil nähtavat odavat punaveini, ehk plonki.
Reisieelarvet on tublisti tühjendanud hiljutine laeva interneti arve - sümpaatne viiekohaline number. Kriisi vältimiseks jòudsime alternatiivse äriplaanini - All-Night Gay Cruises Between Europe and Africa... Valmistusime hullemaks, kuid ootamatult saabus deus ex machina SMSi teel - EMT teatas välismaa internetiteenuse hinna 4-kordsest langetamisest! Uudis vòeti siinmail vastu eufooriaga - puhkesid spontaansed tänavakarnevalid, vòhivòòrad inimesed langesid teineteisele kaela, lastele tehti lepatriinukujulisi näomaalinguid, kostus hòikeid 'viva el grande monteur' ning tänavanurkadel oli näha plakateid 'valdo kalm y españa - amigos para siempre'. See tähendab, et selle blogi jätkumine ei ole enam küsimärgi all, vaid kasvab ja areneb veelgi...
Ps: ma tean küll, et Valdo Kalm on Telekomi juht, mitte EMT juht, aga see praeguse juhi nimi ei tule meelde - pealegi on Valdo 'Montöör' Kalm palju värvikam kuju...

pühapäev, 30. märts 2008

Puerto Aguadulce, 30.03.08 (kellaajast ei saa tänu kellakeeramisele midagi sotti)


Aahhh... Pilt pole tehtud Londonis, vaid Hispaanias, ühes inglaslikus kohvikus, kus täna serveeritakse
ka Sunday Roasti. Inglasi on siin muide kordades rohkem, kui Londonis. Pühapäevast praadi kokkab siin belgia päritolu noorsand, kes kogub raha jahi ostmiseks, et siis mööda maailma seilata ja sukeldumisinstruktorina töötada. Tänane päev on seisnenud YouTubes surfamises ja erinevates baarides òlle joomises - neid on paarisaja meetrise kai kaldal kümneid, seega valikut jätkub. Lemmikuks ongi kujunenud rokiklubi Heartbreak Hotel, kus ainsa miinusena mängib päevad läbi üksainus plaat. Peaks Hella Hundi iPodi neile laenama... Siit ka palve Tallinnas resideeruvatele lugejatele - palun külastage Hella Hunti ja jätke sinna palju raha. Minu äraolek mòjub kindlasti nende äritegevusele muserdavalt ja ma tahaks Tallinna jòudes seal veel jòmiseda...
Täna on seega chill-out päev, kuid homme saabub kapten Peeter ja elu muutub karmimaks, lisaks veel vaja üles saada parandatud genua ja groot...
Siinkohal oleks paslik tsiteerida ka Asterixi ja Obelixi pildiraamatust 'Asterix olympialaisissa' - merimatkoilla lepää parhaiten, satamissa vaan on rasittavaa...

Video päikesetõusust merel



Filmiklipp tollest tormisest ilmast (Annushka, päikeselilleõli jne)



laupäev, 29. märts 2008

Heartbreak Hotel, Puerta Aguadulce


What's new pussycat? Tervisi Borjale ja Antoshale...

Puerto Aguadulce


Tjah. Bumer. See seletab eilset venekeelset taustamüra. Hea, et neil pole siin ööklubi Gruz 200. Öökluppe on sadamas kümmekond, aga eile olime nii kutud, et püsisime tubastena. Jääme siia teisipäevani, nii et jòuab veel tutvust sobitada. Soetasime 20 euro eest wifi koodikaardi, kuid vòrk andis täna hommikul otsad. Istusin veel ise sadamakontoris arvuti taga ja püüdsin ühendust taastada (ikkagi eestlane ju - Skype, e-valitsus ja kübersòjakeskus), kuid alles 15 minutiga suutsin telefonitsi helpdeski vennale selgeks teha, et viga on nende serveris, mitte meie arvutioskuses. No tòesti, hullem kui Microsofti helpdesk...
Kohalikest veel niipalju, et Fawlty Towersi Manuel ei olnud mingi ülepingutatud karikatuur, vaid ülimalt tòetruu kokkuvòte hispaanlastest üldse. 'I know nothing, I am from Barcelona' on pädevaim vastus kohalikelt. Nad on väga toredad ja sòbralikud, kuid nende forte on pigem pòllumajandus, kui teenindussfäär. Hetkel igatahes tshillin pärastlòunast siestat tumeda òllega klubis Heartbreak Hotel...

Puerto Aguadulce


Üks meie naabritest jahisadamas. Spaceship, class Baby Borg. Kes ütles, et kuivkäimlaga ei saa Atlandit ületada?!?

reede, 28. märts 2008

Öine Puorta Aguadulce, 22.00, 28.03.08


Alustan seda postitust ajatu küsimusega: most annoying sound in the world? Eip, see pole mitte The Annoying Thing, aka Crazy Frog, vaid hoopis ühisdushi all kòrvalkabiinis laulev kiilanev itaalia paksuke, kes ilma erilise viisita suutis 25 minutit joiguda. Brrr...
Kolm sòna ka hügieenist. Seda ei ole. Sòidu ajal ja kehvemates sadamates tasub leppida hambapesuga, mònel pool on ka vòtmega avatavad ühispesulad, kus saab elementaarsemat pesu korraldada. Siinne tundus olevat naha- ja suguhaiguste dispanseri välilabor, kus uuritakse erinevate seenhaiguste nakatamiskiirust. Igatahes oli hea tunne end korrakski loputada teisipäevast saadik, nii et olge ònnelikud, et kuulu järgi alustab EMT lòhnakònede edastamist alles aastal 2020...
Muidu on siin Almeria külje all vaikne ja tore, kuigi loomulikult on lisaks ritsikatele kuulda kusagilt ka venekeelset räuskamist. Jääme siia paariks-kolmeks päevaks...

Almeria, 16.00, 28.03.08


Täna oli hiilgav ilm. Tuul püsis rahulikuna ja vaikselt veeresime Almeria poole. Üks top5 merel kuulamise laule on kindlalt Happy Mondays 'Holiday' ja teine, värske lisandus Kingsmeni 'Louie Louie' - a fine little girl, she wait for me, i think of her oh constantly... Merele täiesti sobimatu lugu on Peter, Björn and Johni 'Young Folks', sest selles laulus on maailma nakatavaim vilemeloodia, mida kòik hakkavad kohe kaasa vilistama ja me juba teame, mis siis juhtub...
Pildil igatahes Almeria, esiplaanil meie kalapüügivarustus. Pildilt puudub m66kkala, kes hetk varem pakkus meie jahist paarikümne meetri kaugusel vahvat looduse näitemängu, hüpates mitu korda veest kòrgele òhku. Kaamerat ei jòudnud keegi haarata, kuid see on alles algus - Atlandil ootavad meid vaalalised...

Costa Blanca - Costa del Sol


Keerasime äsja ümber nurga ja saime hea tuule - genuaga üksi 6 sòlme. Siin stiilinäide kalapüügist Vahemere moodi

Critical point! 12.00


Ületasime hetk tagasi selle punkti, kust olime üleeile sunnitud tagasi pöörama. Lubasime endile tähistamiseks ühed òlled. Siiani k6ik plaanipärane ning ilm enam-vähem soodne.

Carbonero-Almeria, 10.30. 28.03.08


Vaikselt tiksume edasi, genua loksub vastutuules ja mootori abiga saime 6 sòlme kätte. Umbes samal ajal hakkas üleeile ilm pöörama, aga seni veel ok. Kuulame muusikat ning hakkasin just mòtlema top5 merel kuulamise laulude peale, kui kòlaritest tuli top5 merel MITTE kuulamise laul - Nick Heyward 'Whistle Down The Wind'... Igal juhul jòudis väike tuuleke nüüd tòusta...

Carbonera-Almeria, 9.00, 28.03.08


Startisime ca 30-40 miili pikkusele retkele oma pòhipurje suunas. Päike, soe, tuulevaikne... Tuleb tuttav ette? Üleeile oli sama algus, kuid täna loodame sihtpunkti kohale ka jòuda. Hoian teid kursis, kuniks 3G vòrku veel levib...

Minu pesa Kimimelal


Siin ma magan, kui kellelgi on huvi ses suhtes tekkinud. Eile näiteks oli nii vaikne öö, et Jakobsoni tn korterelamu viies korrus kòigub raudselt rohkem kui meie jaht sadamas...

neljapäev, 27. märts 2008

Iiri pubi Carboneros


Jòuavad need iirlased ka igale poole. Guinness mekkis selles palavuses hästi

Carbonera, 10.30, 27.03.08


Groodi demontaazh katse-eksitus meetodil. Mòned tunnid vòttis aega, ülespanek vòtab tòenäoliselt aega paar päeva...

Kuid Annushka oli juba p2ikeselille6li maha pillanud…

K6igepealt tuleks alustada sellest, et selle blogi alguses sai pisut liiga palju ylbitsema hakatud – jutud heast ja ilusast elust Hispaanias viisid blogi loetavuse nulli… Aga ega karistus ei j22nud kaugele…
Tol 33l, kui olime ankrus Puertos de Aguilas y del Hornillos, suutsin kogu meeskonna 33sel kell kolm oma karjumisega yles ajada – tundmatus kohas magamine, lisaks pimedus, pidev liikumine ja mis iganes m6tted veel peas tipnesid keset 33d paanikas 2rkamisega… aga mis seal ikka, alguse asi, tuleb ette… Kell 3.30 oli minu kord ankru olukorda kontrollida, viskasin korraks pilgu ymbruskonnale ja kadusin tagasi magama. Kell 5.30 2rkasin yles ja peale kiiret hommikus33ki alustasime liikumist sadamast v2lja. Olles unustanud eelmisel p2eval kasutada p2ikesekreemi, leidsid mu meeskonnakaaslased minu juures hommikul m2rkimisv22rse visuaalse sarnasuse Tsheburashkaga – mu k6rvad oli p2ikese k2es totaalselt yles paistetanud ja mul oli tavap2raste keerdus jublakate asemel pea kyljes kaks vaarikakorbi suurust ning –sarnast r6ngast – umbes nagu printsess Leia (Star Wars) soeng, kui ta oleks olnud punapea (v6ib-olla oli ka, tol ajal oli ju v2rvifilm alles uus asi).
L6puks asusime teele. T2ielikus tuulevaikuses perfektse p2ikeset6usuga. Kuulasime musooni, lasime mootoril meid vedada ja tegime kell 10 esimesed 6lled lahti. Meie tyyrimees Ray hakkas veel vilistama, et tuult v2lja v6luda… Ohh, kui ta oleks ainult j2tnud selle tegemata…
(Siinkohal v2ike hoiatus – n6rgan2rvilistel ja perekonnaliikmetel palun mitte edasi lugeda).
Sattusime loodusliku fenomeni peale – v2hem kui viie minutiga kerkis tuule kiirus 0,5 meetrilt 5 meetrini, siis 10 meetrini ja tipnes l6puks puhanguti 20 m/s vastutuulega. Hullup33raselt pautides sattusime miskise kaljunuki tagant v2lja, kus laine kerkis viie meetrini. Mind kylastas ka meie s6ber merehaigus, mis t2hendas vaid seda, et istusin k2garas yhes kokpiti nurgas ja pyydsin fokusseerida oma pilku horisondile – otseselt iiveldust isegi ei olnud, aga mitte midagi r66mustavat samuti. Aeg-ajalt suutsin reageerida k2sklustele “paudiks valmis” ning genua otsa lahti p22sta, muus m6ttes minust erilist tolku polnud. Alguse asi…
Siis tabas meid pealkirjas viidatud 6nnetus – ei tule siin juttu Berliozist ega trammist, vaid Franki ostetud hiiglama pirakas oliivi6lipudel lendas kajutis kapist v2lja ja kildudeks – kogu kajuti p6rand konkreetselt UJUS liitrite oliivi6li sees. Pyydsime siis iiveldusega v6ideldes seda kuidagi koristada, kuid sellega muutus p6rand t2ielikuks liuv2ljaks ning isegi Anna Levandi oleks meie piruettide ja “kaheksate” yle uhkust tundnud…
S6naga, s6brad – see oligi 6ige purjetamine. Selle p2rast ma siia ju tulingi. Ehtne f###ing Discovery v6i National Geographic. Sini-sinine vesi, valged vahutordid lendlemas, yles-alla hyplemine ning kohutavalt soolane vesi n2kku peksmas. L6pptulemusena suutsime vaid j6uda otsusele, et Almeriasse me selle tuulega ei saa ning p33rasime otsa ringi, et s6ita 15 miili tagasi l2himasse sadamasse. Taganttuules oli v2ga rahulik s6ita ning minu unevajadus saavutas maksimumi – neelasin yhe merehaigustableti ja kustusin joonelt magama kaheks tunniks oma kajutis. Need merehaigustabletid on p6him6tteliselt kontsentreeritud ingver ning mitmeks tunniks j22b sushi j2relmaitse suhu… Sushim6mmi yeah!
Kysite, miks ei ole sellest pilti? Vastan: seal hoiad kahe k2ega k6igest v6imalikust kinni ning seod end p22stevestiga m6ne kindlama objekti kylge, et aeg-ajalt vajalikku otsa siduda v6i lahti p22sta. Kaameraga pole seal suurt midagi peale hakata…
J6udsime l6puks Puerto de Carbonerasesse, kus pakuti kaikohta elektrijaama k6rval (t2nan ei!) ja tsemenditehase k6rval (no kuulge!). Pidevalt kaikusid laevalael hyyded “Habe inglesi? Habe inglesi?” v6i midagi sarnast, sest jeerum kyll, umbkeelsemat rahvust kui hispaanlased annab otsida. L6puks saadeti kalasadamas meid yhe vaba kaikoha juurde, kus saime otsad siduda (ok, ok, ma veel magasin siis). M6ne aja p2rast lendas kohale keegi r2uskav vana, kelle jutust saime aru s6nadest “militaria” ja “proibido”. No selge, miski s6jalaeva kaikoht… M2ngisime lolle edasi ja papi otsustas lahkuda – hiljem 3eldi meile sedasama mitu korda, aga keegi meid otseselt 2ra ei hakanud ajama. Muutusime hoopis vaatamisv22rsuseks – iga m6ne aja j2rel s6itis meie k6rvale noori t2istuubitud “hot-hatch”, kust siis aupaklikult seirati meid m6ningase distantsi pealt. Tolleks hetkeks oli ka selgunud, et p2ris ilma kaotusteta me seda tormi ei l2binud – groodist oli paras tykk v2ljas ning hiljem selgus, et ka genua oli vigastada saanud. Igatahes sai selgeks, et enam me sellise ilmaga v2lja ei trygi, pole m6tet retsida ei paati ega meeskonda. Ja hispaanlaste ilmaennustamisoskus on midagi sarnast, nagu kunagi Love Raadios… Vaadatakse aknast v2lja ja m6eldakse “puuleht liigub natuke, temperatuur on enam-v2hem… ah, no ytleme, et on vahelduv pilvisus, puhub muutliku suunaga tuul ning usutavuse tagamiseks lisame juurde v6lus6na - ettevaatust, metsades pysib tuleoht!”. Kogu aeg saame targemaks…
6htul tegime korraliku s33gi ning kai k6rval asuvas baaris yhed kylmad 6lled. 33 m33dus rahulikult, hommikul n2gime ysna mitu tundi vaeva groodi mahav6tmisega, et anda see yle Almeriast kohale s6itnud purjemeistrile Josele. Saame oma groodi k2tte Almerias ylehomme, seega on viivitused meie marsruuti sisse programmeritud. Vaba aja tekkimise t6ttu tegime tiiru linnakese peal, kus olulisemaks kohaks oli iiri pubi – loomulikult j6ime kohustuslikud Guinnessid. P2ike paistis, tuul oli kadunud, sooja oli 22 kraadi… Noice!
Kulutasime poes m6ned tunnid kalapyygivarustuse ostmisele, nii et varsti saate loodetavasti lugeda suurtest pingutustest pirakate kalade paatit6mbamisel.
Olen kuulnud, et Tallinnas m3llavad lumetormid ja nii m6nelgi on tekkinud m6te “oh tahaksin ka Hispaanias purjetada praegu”.
S6brad, 2rge muretsege, abi ei ole kaugel – mul on olemas ideaalne retsept, kuidas saate kodus kogeda sedasama, mida mina siin.
1) alustage solaariumist. K6rvetage end p6hjalikult 2ra, nii et oleks nahk punane ja valus riideid kanda.
2) H66ruge punastele kohtadele soola peale. Seej2rel v6tke m6lemasse peopessa paras hulk soola ning h66ruge otse silmadesse.
3) Pange selga k6ik riided ning kobige niiviisi dushi alla. Ligunege umbes nii… 9 tundi
4) Oma suures korteris/majas kasutage ainult kahe ruutmeetri suurust pinda - te ei saa ega tohi sellest ringist v2ljapoole astuda terve p2eva jooksul.
5) Efekti suurendamiseks v6iksite sealsamas pinnal istuda mehaanilise rodeoh2rja otsas.
6) Kui juhtute olema jahi omanik, pekske kuvaldaga terve see aeg oma korteri/maja sisustust ning seinu… Ideaalsema hingeseisundi jaoks v6iksite hoida k2es p6levat viiesajakrooniste pakki…
Tegelikult on reis v2ga 2ge ja aina paremaks kisub. Muret pole miskit, varsti joome viskit. Homme stardime Almeria poole, et oma puri uuesti k2tte saada.

Vahemeri, 6.30, 26.03.08


Päikesetòus merel on midagi uskumatut, kahju, et ma ei oska pilti òigetpidi keerata...

Puertos de Aguilas y del Hornillo, 6.00, 26.03.08


Startisime eile varavalges, et tuulevaikuses vòtta ette 50-miiline reis Almeriasse. Hommikune sòit oli väga chill, aga mis siis kòik alles juhtuma hakkas... Sellest pikemalt mòne aja pärast

teisipäev, 25. märts 2008

Puertos de Aguilas y del Hornillo 20.15 25.03.08


Purjetasime mööda rannikut tublid viis tundi, saime isegi genua üles ja mòned sòlmed tunnis kihutades jòudsimegi praegusesse asupaika. Kaikohta meile ei pakutud ning nii tuli pea kòigi jaoks esimest korda ette vòtta lahe keskel ankurdumine. Tublid kolm tundi sahkerdamist ja siis saime aru, et tuleb siiski otsida teine koht, sest ankur ei kinnitunud pòhja külge. Enne pimenemist leidsime siiski pesa, biitshilt paarisaja meetri kaugusel. Julla puhumisega ei vaevunud, seega veetsime òhtu laeval òlut juues, jalgu meres leotades ning päikest vòttes, taustaks kohalike jutuvadin kaldal ning 5'Nizza Jamaica. òhtusöögiks minu retsepti alusel tehtud kala tomati-sibula-küüslaugu kastmes. Öösel kl 3.30 on minu kord laeva asukohta kontrollida ning 5.30 stardime Almeira poole... Ps: pildil olev jaht on lihtsalt meie kòrval, tegemist pole meie jahiga

El capitano


Reeder Frankie mägise Hispaania ranniku saatel. Tuult ei ole, liigume järgmisesse sadamasse mootori jòul. Päike paistab, meri on rahulik ning meie ümber toimuvad Hispaania armaada òppused merel... Oleme nende kòrval kirbud, kuid ònneks mitte kirbul

esmaspäev, 24. märts 2008

Kimimela, Cartagena


Esimene òhtusöök laevas. Hoolimata pisikesest kòikumisest püsib veel kòhus...

Cartagena


Vaade meie sadamakaile. Asume täiesti kesklinnas, tòrjume non-stop kohalike rünnakuid, kes trügivad tekile pilti tegema.

Cartagena, 18.30 24.03.08


See ongi Kimimela, minu kodu ja kindlus järgmised poolteist kuud. Dehler 47-tüüpi sportlik jaht, väga luksuslik ja kiire - poisid olid ranniku ääres 14,1 sòlme kätte saanud.

Alicante lennujaam Hispaanias - 13.25 24.03.08


Pluss 20 kraadi. Oslos olin 15 minutit, seal 10 kraadi külma. Lend j6udis varem kohale, kuid Hispaania pagasiteenindus nullis ajavòidu peatselt. Jaurasime päev otsa mööda poode, ostes vajalikku ja mittevajalikku kraami laeva jaoks.

Tallinna lennujaam 7.50 24.03.08


Miinus kuus kraadi külma ja ootamatu lumetorm takistas väljalendu. Toetasin lisakilode pärast ka rahvuslikku lennufirmat (kelleks osutus Czech Airlines). Jutt siis ikka pagasi ülekilodest... Üle 50 kg kokku, sealhulgas 17-kilone tormipuri

pühapäev, 23. märts 2008

Reisivarustus


Kòik tuleb lennukiga Alicantesse vedada, pluss tormipuri (ei mahtunud isegi panoraamvòttele)