skip to main |
skip to sidebar
Jòudsimegi koju. Saabusime Piritale kl 03.30 hommikul, kus meid tervitas piirivalveorkestri asemel tavaline piirivalve, keda huvitas lihtsalt, et kas meil raadio töötab vòi mitte. Töötas küll, päev otsa oli Vikerraadio lainel. VHF-raadiot kasutasime Pakri all Eesti mereväe miinijahtija Admiral Coweniga suhtlemiseks, kes tervitamise asemel palusid meil lihtsalt 1 meremiili jagu distantsi hoida. Tänutäheks leige vastuvòtu eest möödusime neist hoopis 200 meetri kauguselt, teades üpris hästi nende pea olematut relvastust...
Vastuvòtt Pirital soojenes peagi, sest viis minutit peale sildumist jòudsid sadamakaile meie üllatuseks lausa mòned sòbrad shampanjapudelitega. Peale kiireid jooke aga oli òige aeg kihutada oma kodu ja oma voodi poole, mis tundusid tòepoolest taevalikena.
Igal juhul oleme kodus peale pooleteist kuu pikkust reisi, mille jooksul läbisime enam kui 2600 meremiili ning külastasime Hispaaniat, Gibraltarit, Portugali, Hispaaniat, Inglismaad, Belgiat ja Saksamaad. Pikema kokkuvòtte kirjutan lähipäevade jooksul, nüüd aga on aeg puhata ja mängida...
Oleme jòudnud Eesti territoriaalvetesse ja möödume just Saaremaast - uhkusega tòmbas Laur üles Eesti viisakuslipu. Reis Läänemerel on olnud rahulik ja tuulevaikne, loodame Tallinnasse jòuda öösel kl 3 paiku - k6ik on teretulnud meid Piritale vastu vòtma, heh-heh-heh...
Jätkuvalt teie,
Merekoer Murka
Lahkusime Zeebruggest kl 5 hommikul ja tuulevaikse ilma tòttu otsustasime ad hoc jätta Hollandi vahele ja sòita otse Kieli kanali algusesse. Öö oli vaikne ja soe, tegime kolm vahti ja kòik olid rahul. Päeval sattusime paksu udu sisse, kuid ònneks peale Rotterdami hullumeelse liiklusega sadamast möödumist, kus ootas reidil vähemalt sada laeva. Öösel jòudsime Brunsbüttelisse, kus ootasime pea kolm tundi lüüsiväravate avanemist. Veetsime öö (5 tundi) kanali alguses kahe teise jahi külge seotuna ning hommikul kl 6 asusime Kieli kanalit vòtma. Muljetavaldavad 95 kilomeetrid - ülikitsas kauni loodusega kanalis mööduvad väga lähedalt üsna suured laevad, nagu pildilt näha. Tankisime Kielis ning oleme nüüd Läänemeres. Plaan on purjetada non-stop Tallinnani, ehk kohal oleme loodetavasti kolmapäeval-neljapäeval.
Tervitustega,
kroonik Kraaps
Jätsime töörahva püha hommikul kl 7 Doveri valged kaljud selja taha ja asusime ületama maailma tihedaima laevaliiklusega veeteed. Saime kohe selga paar sahmakat vihma ja püüdsime läbi halli vihmamassiivi jälgida ümberkaudseid laevu. Ei tundunud see liiklus midagi nii hullumeelset - tipphetkel loendasime meie ümber max 19 laeva. Enamasti oli tegu pirakate konteinerlaevadega, kuid siiski suhteliselt keskmist kasvu olenditega, vòrreldes maailma suurimatega.
Jätsime oma reisil täielikult puutumata Prantsusmaa, mis teatud arvamusliidrite arvates on üldse ainult olemas selleks, et inglased saaksid autoga Hispaaniasse sòita. Tulime seevastu otse Belgiasse - maale, kus on olesklenud Tintin, Hercule Poirot, Tunne Kelam ja teised väljamòeldud tegelased. Jòudsime päikesepaiste saatel kenasti Tallinna Sadama koostööpartneri Zeebrugge sadamani, kuid seejärel pidime erilise külalislahkuseta ootama paar tundi sadama sissepääsu juures - kehtis mingi kaalujälgijate klubi pòhimòte, et sisse-välja saavad esmajärjekorras tüsedad kaubalaevad ja saledad jahid peavad lihtsalt oma hetke ootama.
Lòpuks saime siiski òhtul kl 7 paiku oma kaikohale. Jälle 70 miili selja taga. Tòele au andes tuleb tunnistada, et kolmekesi on väga tore purjetada - ruumi on küllaga ning koostöö laabub üpris kenasti. Tahame esmaspäevaks kindlasti Läänemerre jòuda, sest meid kannustab tagant ka vòistlus Hermes-Xga, kes väljus Zeebrugge sadamast kòigest tund enne meie saabumist. Meie kolmekesi, nemad kuuekesi... Loodame neid edest hoolimata veel vòita!
Inglismaa Rohuküla, ehk Dover, ammendas end üsna kiiresti ja nii vòtsingi ette 20-minutilise rongisòidu oma abikaasa ülikoolilinna Canterburysse. Sümpaatne linnake igatahes, üsnagi puhas ja täis noori tudengeid. Hilise kellaaja ja külma ilma tòttu jätsin suuremad vaatamisväärsused külastamata ja tegin peatänava pubidele tiiru peale. Akadeemiline atmosfäär pole teatavasti minusuguse autodidakti jaoks niiehknaa kuigi intrigeeriv...
Tagasi Doverisse jòudsin suuremate sekeldusteta, ainult rongi ootasin tund aega, sest perroonil raamatut lugedes lihtsalt ei kuulnud rongi tulekut - Eesti rongide puhul ei ole vist selline stsenaarium kuigi mòeldav.
Aga pilt ei ole natuke viltu mitte selle pärast, et tegin selle pubitiiru lòpus, vaid seepärast, et samal ajal kaklesin sularahaautomaadiga, mis alatul kombel pani 20 naela vasakule. Aga mis seal ikka - Royal Bank of Scotlandil ongi viimatiste majandusraskuste valguses seda raha rohkem vaja, kui mul...
