neljapäev, 27. märts 2008

Kuid Annushka oli juba p2ikeselille6li maha pillanud…

K6igepealt tuleks alustada sellest, et selle blogi alguses sai pisut liiga palju ylbitsema hakatud – jutud heast ja ilusast elust Hispaanias viisid blogi loetavuse nulli… Aga ega karistus ei j22nud kaugele…
Tol 33l, kui olime ankrus Puertos de Aguilas y del Hornillos, suutsin kogu meeskonna 33sel kell kolm oma karjumisega yles ajada – tundmatus kohas magamine, lisaks pimedus, pidev liikumine ja mis iganes m6tted veel peas tipnesid keset 33d paanikas 2rkamisega… aga mis seal ikka, alguse asi, tuleb ette… Kell 3.30 oli minu kord ankru olukorda kontrollida, viskasin korraks pilgu ymbruskonnale ja kadusin tagasi magama. Kell 5.30 2rkasin yles ja peale kiiret hommikus33ki alustasime liikumist sadamast v2lja. Olles unustanud eelmisel p2eval kasutada p2ikesekreemi, leidsid mu meeskonnakaaslased minu juures hommikul m2rkimisv22rse visuaalse sarnasuse Tsheburashkaga – mu k6rvad oli p2ikese k2es totaalselt yles paistetanud ja mul oli tavap2raste keerdus jublakate asemel pea kyljes kaks vaarikakorbi suurust ning –sarnast r6ngast – umbes nagu printsess Leia (Star Wars) soeng, kui ta oleks olnud punapea (v6ib-olla oli ka, tol ajal oli ju v2rvifilm alles uus asi).
L6puks asusime teele. T2ielikus tuulevaikuses perfektse p2ikeset6usuga. Kuulasime musooni, lasime mootoril meid vedada ja tegime kell 10 esimesed 6lled lahti. Meie tyyrimees Ray hakkas veel vilistama, et tuult v2lja v6luda… Ohh, kui ta oleks ainult j2tnud selle tegemata…
(Siinkohal v2ike hoiatus – n6rgan2rvilistel ja perekonnaliikmetel palun mitte edasi lugeda).
Sattusime loodusliku fenomeni peale – v2hem kui viie minutiga kerkis tuule kiirus 0,5 meetrilt 5 meetrini, siis 10 meetrini ja tipnes l6puks puhanguti 20 m/s vastutuulega. Hullup33raselt pautides sattusime miskise kaljunuki tagant v2lja, kus laine kerkis viie meetrini. Mind kylastas ka meie s6ber merehaigus, mis t2hendas vaid seda, et istusin k2garas yhes kokpiti nurgas ja pyydsin fokusseerida oma pilku horisondile – otseselt iiveldust isegi ei olnud, aga mitte midagi r66mustavat samuti. Aeg-ajalt suutsin reageerida k2sklustele “paudiks valmis” ning genua otsa lahti p22sta, muus m6ttes minust erilist tolku polnud. Alguse asi…
Siis tabas meid pealkirjas viidatud 6nnetus – ei tule siin juttu Berliozist ega trammist, vaid Franki ostetud hiiglama pirakas oliivi6lipudel lendas kajutis kapist v2lja ja kildudeks – kogu kajuti p6rand konkreetselt UJUS liitrite oliivi6li sees. Pyydsime siis iiveldusega v6ideldes seda kuidagi koristada, kuid sellega muutus p6rand t2ielikuks liuv2ljaks ning isegi Anna Levandi oleks meie piruettide ja “kaheksate” yle uhkust tundnud…
S6naga, s6brad – see oligi 6ige purjetamine. Selle p2rast ma siia ju tulingi. Ehtne f###ing Discovery v6i National Geographic. Sini-sinine vesi, valged vahutordid lendlemas, yles-alla hyplemine ning kohutavalt soolane vesi n2kku peksmas. L6pptulemusena suutsime vaid j6uda otsusele, et Almeriasse me selle tuulega ei saa ning p33rasime otsa ringi, et s6ita 15 miili tagasi l2himasse sadamasse. Taganttuules oli v2ga rahulik s6ita ning minu unevajadus saavutas maksimumi – neelasin yhe merehaigustableti ja kustusin joonelt magama kaheks tunniks oma kajutis. Need merehaigustabletid on p6him6tteliselt kontsentreeritud ingver ning mitmeks tunniks j22b sushi j2relmaitse suhu… Sushim6mmi yeah!
Kysite, miks ei ole sellest pilti? Vastan: seal hoiad kahe k2ega k6igest v6imalikust kinni ning seod end p22stevestiga m6ne kindlama objekti kylge, et aeg-ajalt vajalikku otsa siduda v6i lahti p22sta. Kaameraga pole seal suurt midagi peale hakata…
J6udsime l6puks Puerto de Carbonerasesse, kus pakuti kaikohta elektrijaama k6rval (t2nan ei!) ja tsemenditehase k6rval (no kuulge!). Pidevalt kaikusid laevalael hyyded “Habe inglesi? Habe inglesi?” v6i midagi sarnast, sest jeerum kyll, umbkeelsemat rahvust kui hispaanlased annab otsida. L6puks saadeti kalasadamas meid yhe vaba kaikoha juurde, kus saime otsad siduda (ok, ok, ma veel magasin siis). M6ne aja p2rast lendas kohale keegi r2uskav vana, kelle jutust saime aru s6nadest “militaria” ja “proibido”. No selge, miski s6jalaeva kaikoht… M2ngisime lolle edasi ja papi otsustas lahkuda – hiljem 3eldi meile sedasama mitu korda, aga keegi meid otseselt 2ra ei hakanud ajama. Muutusime hoopis vaatamisv22rsuseks – iga m6ne aja j2rel s6itis meie k6rvale noori t2istuubitud “hot-hatch”, kust siis aupaklikult seirati meid m6ningase distantsi pealt. Tolleks hetkeks oli ka selgunud, et p2ris ilma kaotusteta me seda tormi ei l2binud – groodist oli paras tykk v2ljas ning hiljem selgus, et ka genua oli vigastada saanud. Igatahes sai selgeks, et enam me sellise ilmaga v2lja ei trygi, pole m6tet retsida ei paati ega meeskonda. Ja hispaanlaste ilmaennustamisoskus on midagi sarnast, nagu kunagi Love Raadios… Vaadatakse aknast v2lja ja m6eldakse “puuleht liigub natuke, temperatuur on enam-v2hem… ah, no ytleme, et on vahelduv pilvisus, puhub muutliku suunaga tuul ning usutavuse tagamiseks lisame juurde v6lus6na - ettevaatust, metsades pysib tuleoht!”. Kogu aeg saame targemaks…
6htul tegime korraliku s33gi ning kai k6rval asuvas baaris yhed kylmad 6lled. 33 m33dus rahulikult, hommikul n2gime ysna mitu tundi vaeva groodi mahav6tmisega, et anda see yle Almeriast kohale s6itnud purjemeistrile Josele. Saame oma groodi k2tte Almerias ylehomme, seega on viivitused meie marsruuti sisse programmeritud. Vaba aja tekkimise t6ttu tegime tiiru linnakese peal, kus olulisemaks kohaks oli iiri pubi – loomulikult j6ime kohustuslikud Guinnessid. P2ike paistis, tuul oli kadunud, sooja oli 22 kraadi… Noice!
Kulutasime poes m6ned tunnid kalapyygivarustuse ostmisele, nii et varsti saate loodetavasti lugeda suurtest pingutustest pirakate kalade paatit6mbamisel.
Olen kuulnud, et Tallinnas m3llavad lumetormid ja nii m6nelgi on tekkinud m6te “oh tahaksin ka Hispaanias purjetada praegu”.
S6brad, 2rge muretsege, abi ei ole kaugel – mul on olemas ideaalne retsept, kuidas saate kodus kogeda sedasama, mida mina siin.
1) alustage solaariumist. K6rvetage end p6hjalikult 2ra, nii et oleks nahk punane ja valus riideid kanda.
2) H66ruge punastele kohtadele soola peale. Seej2rel v6tke m6lemasse peopessa paras hulk soola ning h66ruge otse silmadesse.
3) Pange selga k6ik riided ning kobige niiviisi dushi alla. Ligunege umbes nii… 9 tundi
4) Oma suures korteris/majas kasutage ainult kahe ruutmeetri suurust pinda - te ei saa ega tohi sellest ringist v2ljapoole astuda terve p2eva jooksul.
5) Efekti suurendamiseks v6iksite sealsamas pinnal istuda mehaanilise rodeoh2rja otsas.
6) Kui juhtute olema jahi omanik, pekske kuvaldaga terve see aeg oma korteri/maja sisustust ning seinu… Ideaalsema hingeseisundi jaoks v6iksite hoida k2es p6levat viiesajakrooniste pakki…
Tegelikult on reis v2ga 2ge ja aina paremaks kisub. Muret pole miskit, varsti joome viskit. Homme stardime Almeria poole, et oma puri uuesti k2tte saada.

5 kommentaari:

Daniel Vaarik ütles ...

Super :). Pea vastu!

margus ütles ...

paistab, juskui Neo oleks tableti neelanud... :)

Kristjan Lepik ütles ...

Olles ise korduvalt üle Atlandi sõitnud*, võin kinnitada, et Koffi olustikukirjeldus on väga tõetruu. Nädalavahetusel võtan selle lõpus toodud 2-ruutmeetri testi ka ette.





* (lennukiga)

ott ütles ...

väga viis kirjeldus. pärast haarava teksti lugemist oli meresoola maitse suus.

Lauri ütles ...

Annuška keerab end oma kirjanduslikus hauas ringi praegu :)