Saime omale kainaabriteks ühe toreda inglastest abielupaari, kes kuuldes meie reisi sihtpunktist kiljatasid ròòmuga 'ooh, just like Griff Rhys-Jones then!' ònneks mäletan briti komöödiasarja 'Alas Smith and Jones' suht hästi ning suutsin uelsipärasele nimele adekvaatselt reageerida. Tegelikult isegi trehvasin GRJ-i oma viimasel Londoni-reisul ühel Notting Hilli tänavanurgal. Keegi mu kohatud inglastest sòpradest ei suutnud jagada mu vaimustust kohtumise üle elusa briti komöödialegendiga, mistòttu mu celebrity-spotting Londonis tundus ka mulle endale lòpuks suht tühisena. Kuni saabus coup de grace Heathrow lennujaamas - sattusin terminali duty-free poe kassasabas kòrvuti seisma ühe kortsunud pintsakut, tavalisi teksapükse ja mürkrohelisi (!) susse kandva suht torssis olekuga härrasmehega, kes polnud keegi muu, kui mu eelmise 'karjääri' suur mòjutaja ja guru - Jeremy Clarkson. Eht-eestlaslikult ei teinud ma temast muidugi eriti välja (krt me oleme üks uhke rahvus!), küll aga märkas tema mu taskust välja kukkuvat raamatut 'Clarkson: Born To Be Riled' ja tänutäheks kostitas mind üle òla heidetud kaastundliku muigega...
Aga see selleks. Me naabrid olid valmis mulle laenama GRJ raamatut 'To The Baltic with Bob', mis kirjeldab ütlemata naljakalt GRJ nelja kuu pikkust merereisi Läänemeres, sealhulgas ka Eestis. Olen siiani leidnud kohutavalt palju sarnasusi meie ja nende reisi vahel - tuvi, lekked ja naljakad juhtumised sadamas. Olen raamatuga alles poole peal (alustasin eile òhtul), kuid loodetavasti saan enne kolmapäeva läbi. Igatahes pole mòtet vist Läänemere sòidust blogida, sest GRJ on selle töö juba minu eest ära teinud. Soovitan soojalt...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar