Tänane päev pidi olema suhteliselt igav ja üksluine, kartsin juba, et ei olegi millestki kirjutada. ònneks eksisin rängalt, sest òhtuks oli meie urbanistlik linnaseiklus mind heitnud sootuks teise keskkonda ning teistsuguse elukvaliteedi juurde.
Algne plaan oli peale hilist ärkamist sadamas hommikusöögi hankimine ning seejärel lihtsalt jòmisemine. Eks jahil elamine ole pisut ahtavòitu ning otsest mugavust just küllaga ei pakuta. Oli idanemas mòte, et peaks rentima motorolleri ümbruskonnaga tutvumiseks, kuid kehvapoolset ilma ettekäändeks tuues otsustasime kiire rongisòidu kasuks - sihiks lähim suurem asustus Faro. Ostsin endale ja Frankile jaamast piletid ja veetsin rongiootamise aja internetis, kogudes infot Faro ja rongisòidu kohta. Lòpuks asusime 'tunnipikkusele' rongireisile. Rong ise oli nagu diiselmootoriga elektritshka Tallinna ja Aegviidu vahel, kuid erinevalt Eestist ei tòusnud rongi kiirus kordagi üle 60 km/h ja rööpad olid ka kokku keevitamata, nii et kolistas ja raputas mehemoodi. Aeg lendas pildilolevat maalilist Portugali loodust vaadeldes linnutiivul, kuni siis see juhtuski. Asjaolud lihtsalt langesid kokku. Esiteks jalutas piletikontrolör mööda vahekäiku ja vatras kiirelt midagi olulist kohalikus keeles. Siis korjas oma kodinad kokku meie kòrval istunud härrasmees, kes minu kuulu järgi oli kindlalt ostnud pileti Farosse. Lisaks veel mulle ainuomane oskus internetist loetud asju pisut nihkesse vòi lausa sassi ajada. Nimelt oli mulle miskipärast ennist meelde jäänud, et Tunesis tuleb teisele rongile ümber istuda. Loomulikult kobisime minu enesekindlusest tiivustatuna rongist maha ja jäime järgmist ootama. Varsti tuligi vastassuunast üks Pendolino, millel ukse peal ka kiri Faro ja kuhu ronis ka eelnevalt mainitud papi. Ulatasime kontrolörile rongi liikuma hakates oma piletid, kes kavala muige saatel kutsus meid seepeale restoranvagunisse. Kuidagi sai meile selgeks, et oleme täiesti vale rongi peal ja et meil tuleb järgmises peatuses maha minna. Järgmine peatus asus 200 km kaugusel... Vahetasime Frankiga pilke, ühelt poolt vaatas vastu pòrnitsus ja teiselt poolt süüdlaslikkus. Ah, mis seal ikka. Pòrutame siis 2,5 tundi Lissaboni, kuhu tahtsime niiehknaa minna ja kuhu jahiga tòenäoliselt ei läheks. Tagasi Lagosesse oleksime otsa ringi keerates jòudnud kl 11 òhtul, seega plaanisime veeta ühe öö mònes Lissaboni hotellis, et hommikul Lagosesse naasta. Hea plaan, aga mis sest kòigest välja kukkus, sellest juba järgmises postituses...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar