Mugavustsoonist v2ljumine, ehk 3ine s6it Aguadulcest Gibraltarile

Taaskord on aeg yheks pikemaks postituseks, sest vahepeal on toimunud nii m6ndagi ning h2id pilte pole 6nnestunud teha.
Alustasime oma v2ljas6itu Aguadulcest suhteliselt hilja, sest eelmisel 6htul olime yllatavalt kauaks j22nud Heartbreak Hoteli istuma. J6udsime keskp2eval v2lja merele, proovisime parandatud purjeid ning 6ppisime teisi jahi systeeme tundma. Eks yllatusi oota meid siin igasuguseid…
P2ev otsa kestnud kulgemist saaks iseloomustada vaid yhe s6naga – mootorpurjetamine. Tuul pysis N/NE suunalt 5 m/s, keskmine kiirus oli prognoositult 6 s6lme, mootori 2000 rpm aitas meid omajagu edasi. Seega rahulik p2evake, mil meie meeskonna viies ning t2htsaim liige Auto Piloot tegi suurema osa t33st 2ra. Kulgesime rahumeeli omasoodu, kuni vaikselt hakkas pimenema. J6udsime p2ikeseloojangu saatel viimaste valguskiirte taustal 2ra syya meisterlikult tehtud spaghetti bolognese ning 6hata hetke ilu j2rele. Paraku oli selles ilus vaikimisi peidus ka mingi enne, et see 6dus hetk ja turvaline olemine ei kesta kaua – pimedusega algaski mugavustsoonist v2ljumine. Kerge 2revus hinges, vaatasin ahtripoolt pealesuruvat pimedust. Siis hakkasin vaikselt m6istma, mis toimub. P2evasel ajal on tihtipeale s6ites tegemist informatsiooni sellise ylekyllusega, et ei p33ra enam ymbritsevale suurt t2helepanu, sest k6ik on n2htav ja loogiline. Yhtlane laine, paremal kaljud ning vasakul sinine meri. P2ike pea kohal ning vaade kilomeetrite ulatuses hiilgav. Pimedusega hakkab see informatsioonikogus 2ra kaduma ning just see tekitabki 2revust ning segadust – viimaste p2ikesekiirte taustal yritad pingsalt meelde j2tta, kuskohas t2pselt see 22rmine kaljunukk asus, sest hetke p2rast on kottpime ja j2rgmine kord seda kaljunukki m2rgata on ehk kolme meetri pealt, mil on juba selgelt liiga hilja… GPS ja radar on meil tublisti abiks, kuid elektroonika teeb mugavaks ning tekitab turvalisuse pettekujutelma, mis v6ib ysnagi ohtlik olla. Igatahes kadus kogu info 2ra ning j2ime pimedusse, ainsa valgustusena helendamas instrumentide rohelised paneelid sygavuse- ning kiirusen2itajatega.
Yht2kki tekkis meie ymber tohutult informatsiooni – silmad harjusid pimedusega ning masti poole vaadates n2gime t2iuslikku t2histaevast – infot kui muda! Kuud muide me ei m2rganud kuni kella 5ni, niikaua s6itsime vaid t2htede valguses. Seej2rel saabus juba informatsiooni ylekyllus – kuidagi tuli eristada omavahel madalamal asuvaid t2hti ning ootamatult silmapiirile ilmunud laevade karavani valgustust. Laevaliiklus Vahemerel on siiski ylimalt intensiivne, sest suur osa Aasia kaubavahetusest Euroopaga k2ib ju l2bi Suezi kanali, kust edasi liiguvad k6ik laevad yhel kursil – imekitsa Gibraltari v2ina suunas. Tegemist oli t6elise laulupeoga, v6rredav ehk vaid mullu Emaj6el kalapyygi ajal m2rgatud m33davuristavate kalapaadikeste rohkusega. Ja need laevad siin ei ole pisikesed feeder-laevakesed, mis muidu L22nemeres madistavad – ooei, siin on supertankerid, megalainerid ja mis k6ik veel. S6naga – olime liikunud normaalsest infokeskkonnast olematu informatsiooniga keskkonda ning sealt otse edasi liigse infomyraga t2idetud olukorda. Kohe alustasime ka deshifreerimist – “vaat n2ed tol laeval seal on tagumine tuli k6rgemal ja esimene madalal?” – “jaa, n2en kyll, selge pilt. Ja tal on veel lisaks roheline tuli paremal pardal… “ – “just nii, oled 6igesti aru saanud” – “ja tal on veel vasakus poordis punane tuli ka” – “t2pselt nii, vasakus poordis on… OOTA MISASI!?!? PUNANE?!?!? See rsk tuleb ju meile otse peale!!!!” … Kiirelt haarasime k2siprozhektorite j2rele ja valgustasime purje, 6hk6rnas lootuses, et 2kki ei ole vahimadrus j22nud vaatama Hispaania telekr2ppi… No leidsime yhe 6nnetukese, kes vist ei saanud s6ba silmale v6i ei leidnud meelep2rast teleprogrammi ning m2rkas meid 6igeaegselt, muutes ise oma kurssi. Edasi-tagasi halssides, et saaks ainult faarvaatrilt minema, saavutasin juba teatud vilumuse groodisoodi p22stmisel. Selle hinnaks oli vaid minu nokamyts, mis soodiga koos lendas Vahemerre… Nii et kui keegi n2eb kuskil Atlandi peal ujumas m6nda delfiini tumesinist v2rvi Jaguari-nokamytsiga v6i n2iteks Marbella rannas m6nda v2ikest j6nglast sellega, siis tervitage minu poolt ja andke n2iteks autogramm mytsi nurga peale.
Yhes6naga tegevust j2tkus omajagu. Kui parajasti ei olnud vaja j2lgida m6ne monstrumlaeva man33vreid, l6bustasime end meie laeva ymber kihutanud bussit2ie delfiinide vaatlemisega. Info delfiinide kogukonnas (delfi.ee?) meie liiklemise kohta levis kiiresti ja nii neid oligi kymmekond meie laeva v33ris hyppamas. Nende pildistamine oli niiv6rd tyytu tegevus, et j2tan selle t33 heameelega National Geographicule…
Mugavustsoonist kyll nii palju, et siiani harjusime ikka t6esti hea eluga 2ra – muudkui tshilli sadamas, s6ida natuke vahepeal mootoriga j2rgmisse sadamasse ja j2tka seal sooja ilma nautimist. Nyyd tuli meil seoses pika 33s6iduga ette v6tta pisut karmim olukord, kus t33 k2is vahetustega. Algajana sebisin endale esimese vahi kella 22st kella 02ni, kus istusime koos kapten Peetriga ja diskuteerisime maailma asjade yle teed juues. Iseenesesest kohutavalt sympaatne ja m6nus tegevus, kuid see oli alles esimene vaht. Frank ja Ray v6tsid nn. “dead man’s watchi” kella 02st kuni kella 06ni, mis on juba suhteliselt ebameeldiv. Samamoodi pole enam kuigi mugav niisketes riietes magamiskotti ronimine, et ymberringi rulluvate lainemassiivide arytmias yhest kajuti servast teise veereda. Peale m6ningast pool2rkvel olekut tuli kell 6 uuesti minna v2lja, kus oli m6nev6rra niiskem ja kylmem, kui enne, kuid sellegipoolest uskumatult soe t2nu taganttuulele. J2tkus sama tegevus, tassike kohvi pisut hoidis 2rkvel, kuid vahepeal tuli veel k2ia allkorrusel ringilendavaid musti n6usid koristamas. Kohvikannust igatahes j2imegi ilma, see lendas t2itsa kildudeks – 6nneks polnud see t2idetud oliivi6liga, vaid kohvipaksuga…
Seej2rel saabus kauaoodatud p2ikeset6us… Uskuge mind, s6brad, p2ikeset6us on harva midagi nii erilist, kui peale pikka pimedat ja niisket 33d merel. Tuli tagasi normaalne ymbrus, meie olime taaskord laevateel liiklejatele n2htavad ning silm seletas kauguses nii Aafrika m2gesid vasakul kui ka Hispaania kaljusid paremal. 6ige pea hakkas p2ike ka soojendama ning riided kuivasid vaikselt 2ra. Mina olin kella poole kymneks igal juhul nii kutu, et kobisin uuesti kajutisse pikutama, sest Frank oli varem yles 2rganud ja vahetas mu vahis v2lja. Ma ei uskunud, et oleks v6imalik nii sygavalt magada, kui ymberringi ainult rappub ja koliseb, on kuulda vee vulinat ning raksatusi ja kriuksatusi. Magasin nagu nott ja magasin maha ka p2ris suure tuule, mis tabas Gibraltari nuka tagant v2ljas6itmisel meie jahti. Tulemusena lendas poomi kyljest miskine polt minema, peale mida polnud purjedega midagi peale hakata ja nii need kokku rehviti. Mina see aeg magasin veel 6ndsa und… 2rkasin alles Gibraltari Marina Bay sadamasse sisses6iduks, kus astusime kauaoodatud UK pinnale. Yhendasime yheks toidukorraks kesk3ise sn2ki, hommikus33gi, l6unas33gi ja 6htuoote – nyyd on k6ht t2is, dushi all k2idud ja p2ike paistab – oleme tagasi mugavustsoonis…